Harilik virsikupuu 'Inka''

Prunus persica ‘Inka’

Valmimise, korjamise aeg: augusti lõpp

Vili: suured ovaalsed viljad on kaetud sügavkollase koore ja punase varjundiga. Viljaliha mahlakas, kreemjaskollane, väga maitsev. Kivi lahtine.

Saagikus: saagikas, saaki hakkab andma 2. või 3. kasvuaastal.

Säilivus ja kasutamine: viljade säilivusaeg on lühike – umbes 14 päeva. Kasuta vilju lisaks värskelt tarbimisele ka kompotiks, moosiks või džemmiks. Viljad on hea transpordikindlusega.

Puu kasvuomadused: tugeva kasvuga, ulatub 4 m kõrgusele. Võra on keskmise tihedusega ja laialivalguv. Õitseb suurte roosade õisikutena. Oksad on tugevad, kasvavad 45 kraadise nurga all.

Nõuded kasukohale: virsikupuu kasvukoht tuleb hoolega valida. Istutada päikeselisse kasvukohta, mis on kaitstud tuulte eest. Krundi lõunakülg oleks ideaalne koht.

Pinnas peaks olema viljakas, parasniiske, hea drenaaziga ja optimaalne pH on vahemikus 6,5-7,0. Valmistada viljakas mullasegu, mis koosneb kompostist, liivast, puutuhast, saepurust ja mineraalväetistest (fosfor ja kaalium).  See on vajalik puu edukaks juurdumiseks.

Taimede vahekaugus vähemalt 1,5-2 m.

Talve- ja haiguskindlus: külmakindlus hea. Külmadel talvedel võivad kahjustuda õiepungad. Õitsemise ajal kata puu kattelooriga, et kaitsta õisi hiliskülma eest. Noort puud soovitav katta esimestel aastatel.

Parimad tolmuandjad: isetolmelja.

Istutamine ja hooldus: istutusauk eelnevalt ette valmistada.

Kui teie aias domineerivad rasked liivsavi- ja savimullad, tuleks istutusauk teha sügavamaks ja laiemaks ning teha drenaaz. Lisa augu põhja killustikku, kruusa. Täitke auk viljaka pinnasega, lisades kõdunenud sõnnikut või muud orgaanilist ainet (komposti), lisades superfosfaati ja väikese koguse kaaliumväetist.

Virsikule ei meeldi happeline pinnas, nii et kui teil on selline muld, on parem see lubjata. Selleks tuleb mulda lisada dolomiidijahu, kustutatud lupja või kriiti.

Augu keskele tee mullaküngas, millele taim paigaldatakse ja juured korralikult laiali suunatakse. Kasta ohtralt, lase veel maasse imbuda ja kata hoolikalt ülejäänud mullaseguga. Vajuta muld kergelt kätega kinni ja kasta uuesti ohtralt.

Järgmisel päeval laota puu ümber kiht multši, mis võib olla ka saepuru, põhk, turvas või niidetud hein.

Edasine hooldus seisneb mõõdukas kastmises, väetamises ja korrapärases pügamises.

Virsikuid tuleks kasta mitu korda kuus. Pikaajalise põua korral suurendatakse niisutamise sagedust. Üks puu vajab korraga umbes 20-30 liitrit vett.

Harvendada tihedalt kasvavaid vilju, siis kasvavad allesjäävad viljad suuremaks. 

Lõikamine ja väetamine: kui taim on ostes lõikamata, tuleb kasvu soodustamiseks puud kärpida kohe pärast istutamist. Vormivat kärpimist tuleks teha põhitüvel 20 cm kõrgemal kohast, kus peaksid tulevikus hakkama uued oksad hargnema. Samuti tuleks kärpida teisi oksi, vähendades nende pikkust ühe kolmandiku võrra.

Kõige parem aeg virsikupuu iga-aastaseks kärpimiseks on kevad.  

Kevadel viiakse läbi vormimisprotseduur, enne õitsemist. Eemaldage oksad, mis ulatuvad sügavale tüve sisse ja alla, kuivad ja haigustunnustega. Võrsed lõigatakse peaaegu täielikult ära, jättes tasemele 4-5 punga. 

Sügisel on pügamine sanitaarne, eemalda haiged ja viga saanud oksad.

Esimesed paar aastat ei pea väetama. Alates 3. kasvuaastast, kevadel, rikastatakse mulda kompostiga ning õitsemise ja viljade moodustumise alguses antakse kaalium-fosforväetisi: rangelt maapinda, eelnevalt kobestatud mulda.

Pritsida varakevadel nagu teisidi luuviljalisi. Loe rohkem ‘Viljapuude pritsimine ja tüvede hooldamine’.