Viljapuude pritsimine ja tüvede hooldamine
Pritsimine
Viljapuude pritsimise kohta on Polli Aianduse Instituudi teadur Kersti Kahu kirjutanud ajakirjas “Maakodu”, artikli “Pritsiga võitlusse!”. Nimetatud artiklist lühikokkuvõte.
1. pritsimine tuleb teha 1…1,5 nädalat enne õiepungade puhkemist. Parim on ‘Chorus’ 75 WG, mida pannakse 10 liitri peale 4…5 g. Putukate tarvis lisatakse ‘Fastac’ (2…4 ml/10 l).
2. pritsimine tehakse kohe peale viimaste õite pudisemist. Parim on ‘Score 250EC’ (2 ml/10 l kohta) või ‘Effektor’ (6 g/10 l), millele lisatakse kahjurite tarvis preparaati ‘Fastac’ (2…4 ml/10 l) või ‘Decis’ 2,5 EC (7…10 ml/10 l)
3. pritsimine tehakse vajadusel 1 kuu peale teist pritsimist. “Vajadus” tähendab seda, et koha on sisse võtnud lehetäid ja/või eelmisel aastal oli palju “õunausse”. Taas kord võib kasutada ‘Fastac´i’ või ‘Decis`t’, aga ka ‘Karate 5EC’ või ‘Mavrik 2F’.
4. pritsimine tehakse kärntõve tõkestamiseks 3 nädalat peale III pritsimist.
Noores aias on olulised I ja II pritsimine. Pritsitakse nii, et lahus märgaks puid ühtlaselt (ka lehtede alumisi pooli, tüvesid ja võraalust maapinda).
Tüvede hooldamine
Tüvede hooldamine algab tinglikult sügisel. Kontrollitakse, et tugiteivaste sidemed liiga pingul ei oleks. Suvega jämeneb tüvi olulisel määral ja kevadel lõtv side võib nüüd olla täiesti pingul. Tuleb olla veendunud, et hiired-rotid, koprad, kitsed, jänesed ei pääse koort järama.
Kevadtalvel tuleb tüvesid kaitsta kevadise temperatuurigradiendi eest lubivärviga “Tüvevalgendi”. Nimetatud preparaat sisaldab lupja, savi ja raudsulfaati. Savi aitab lubjal peal püsida, rauavitriol kahandab tuntavalt satikate tegutsemislusti. Julgeksin arvata, et valgendatud puukoor ei ole ka näriliste jaoks nii isuäratav, kui puhas koor. Vihm peseb lubivärvi suveks maha. Tüvevalgendi kantakse pintsliga tüvedele talve teisel poolel. Õhutemperatuur peab võõpamise ajal olema plusspoolel. Vajadusel võõbatakse kevade edenedes teistki korda. Regulaarselt võõbatud tüved näevad aastate edenedes palju paremad välja, kui hooldamata tüved. Nende pind on siledam, seda ei ahista samblad, nad ei ole kattunud korpadega ega kestenda.
Tüvedel aitab heas seisukorras püsida ka kevadine pritsimine. Oluline on ülaltoodud pritsimistest 1-ne (vt. ülal ‘Pritsimine’).
Tüvedel ja võraokstel leviv sammal kraabitakse maha puupulgaga. Lisaks pritsitaks (või pintseldatakse) tüvesid rauavitrioli lahusega, millele on lisatud karbamiidi.
Seenvähi kolded tüvel või võraharudel lõigatakse (raiutakse) välja koos 1..2 cm terve puiduosaga. Vähist kahjustatud peenemad oksad lõigatakse lihtsalt välja. Kõik eemaldatud puiduosad põletatakse koheselt. Lõikehaavad kaetakse paksu kihi pookevahaga. Seened ei saa õhuta elada. Pookevaha ühtlane kiht ei lase puidule õhku ligi ning seeneeosed ei saa lendu minna.