Sõstiku e. karussõstrasordid

Sõstik (karussõstar) 'Josta'

karussõstar e. sõstik Josta

Müüdud

Ribes × nidigrolaria sün. Ribes nigrum × Ribes divaricatum × Ribes uva-crispa; incl. cv. ‘Josta’ (‘Jostabeere’, ‘Jostaberry’), ‘Kroma’

Maailmas tuntakse teda ‘Josta’ nime all, mis tuleneb saksakeelsetest sõnadest Johannesbeer (sõstar) ja Stachelbeer (karusmari). Inglise keeles kõlab jostaberry. Eesti keelne nimetus sõstik, tuntud kui karussõstar, ristatud must sõstar x haraline karusmari x euroopa karusmari

Karussõstart ei tasu sassi ajada ka Eestis kasvava Musta Neegusega, mis on ainult musta sõstra ja karusmarja hübriid (Ribes nigrum × Ribes uva-crispa), erinevalt Mustast Neegusest ei ole karussõstral okkaid

Valmimise- ja korjamise aeg: õitseb mais-juunis, noor mari on roheline ning aegamisi valmimisjärku jõudes värvub aina tumedamaks. Juulis võib juba küpseid marju noppima hakata

Vili: viljad valminult mustjasvioletsed, viljaliha tuhmroheline, magushapukas, meenutab maitselt karusmarja ja musta sõstart. Toitainete-, vitamiini- ja mineraalaineterikas. Magusad ning kindlasti omapärase maitsega marjad on tõelised C-vitamiinipommid

Saagikus: esimesi marju võib oodata teisel istustusaastal

Säilivus, kasutamine: vilju võib süüa värskelt või teha neist mahla, tarretisi, hoidiseid. Mustale sõstrale tüüpiline lõhn puudub, kuna puuduvad õlinäärmed

Kasvuomadused: kaarduvate okstega tugevakasvuline, umbes 2 m kõrgune ja sama lai põõsas. Lehed meenutavad karusmarja lehti, kuid on suuremad, võrsed sarnanevad mustale sõstrale. Õied paiknevad võrsetel üksikult või paarikaupa. Põõsas on isetolmlev. Paljundatakse nagu musta sõstart

Nõuded kasvukohale: päikeseline või poolvarjuline tuulevaiksem koht. Parasniiske sügavam huumusrikas muld. Suurema saagi saamiseks istutada musta sõstra lähedusse

Talve- ja haiguskindlus: hea haiguskindlus ja talvekindlus

Scroll to Top