Sõstiku e. karussõstrasordid
Sõstik (karussõstar) 'Josta'
Müüdud
Ribes × nidigrolaria sün. Ribes nigrum × Ribes divaricatum × Ribes uva-crispa; incl. cv. ‘Josta’ (‘Jostabeere’, ‘Jostaberry’), ‘Kroma’
Maailmas tuntakse teda ‘Josta’ nime all, mis tuleneb saksakeelsetest sõnadest Johannesbeer (sõstar) ja Stachelbeer (karusmari). Inglise keeles kõlab jostaberry. Eesti keelne nimetus sõstik, tuntud kui karussõstar, ristatud must sõstar x haraline karusmari x euroopa karusmari
Karussõstart ei tasu sassi ajada ka Eestis kasvava Musta Neegusega, mis on ainult musta sõstra ja karusmarja hübriid (Ribes nigrum × Ribes uva-crispa), erinevalt Mustast Neegusest ei ole karussõstral okkaid
Valmimise- ja korjamise aeg: õitseb mais-juunis, noor mari on roheline ning aegamisi valmimisjärku jõudes värvub aina tumedamaks. Juulis võib juba küpseid marju noppima hakata
Vili: viljad valminult mustjasvioletsed, viljaliha tuhmroheline, magushapukas, meenutab maitselt karusmarja ja musta sõstart. Toitainete-, vitamiini- ja mineraalaineterikas. Magusad ning kindlasti omapärase maitsega marjad on tõelised C-vitamiinipommid
Saagikus: esimesi marju võib oodata teisel istustusaastal
Säilivus, kasutamine: vilju võib süüa värskelt või teha neist mahla, tarretisi, hoidiseid. Mustale sõstrale tüüpiline lõhn puudub, kuna puuduvad õlinäärmed
Kasvuomadused: kaarduvate okstega tugevakasvuline, umbes 2 m kõrgune ja sama lai põõsas. Lehed meenutavad karusmarja lehti, kuid on suuremad, võrsed sarnanevad mustale sõstrale. Õied paiknevad võrsetel üksikult või paarikaupa. Põõsas on isetolmlev. Paljundatakse nagu musta sõstart
Nõuded kasvukohale: päikeseline või poolvarjuline tuulevaiksem koht. Parasniiske sügavam huumusrikas muld. Suurema saagi saamiseks istutada musta sõstra lähedusse
Talve- ja haiguskindlus: hea haiguskindlus ja talvekindlus