Harilik virsikupuu 'Sočnij'

Prunus persica ‘Soĉnij’‘

Valmimise, korjamise aeg: varavalmiv, august

Vili: viljad on peaaegu üleni punased ja suured (väga soojal suvel kuni 100 g). Selle kollakas viljaliha on väga mahlane, aromaatne ja magus. Väga aromaatsed, luu kinnisem. Koor kaetud õrna udukavadega

Saagikus: saagikas, kannab korrapäraselt ja kandeikka jõuab 3-4 aastaselt 

Säilivus ja kasutamine: kasuta vilju lisaks värskelt tarbimisele ka kompotiks, moosiks või džemmiks

Puu kasvuomadused: kiirekasvuline

Nõuded kasukohale: päikeseline, soovitavalt kaitstud külmade tuulte eest, viljakas, parasniiske mullastik

Talve- ja haiguskindlus: talvekindlus hea, haiguskindlus keskmine. Külmadel talvedel võivad kahjustuda õiepungad, katta puhkenud õiepungi öökülmade eest

Parimad tolmuandjad: isetolmleja

Istutamine ja hooldus: istutusauk eelnevalt ette valmistada.

Kui teie aias domineerivad rasked liivsavi- ja savimullad, tuleks istutusauk teha sügavamaks ja laiemaks ning teha drenaaz. Lisa augu põhja killustikku, kruusa. Täitke auk viljaka pinnasega, lisades kõdunenud sõnnikut või muud orgaanilist ainet (komposti), lisades superfosfaati ja väikese koguse kaaliumväetist.

Virsikule ei meeldi happeline pinnas, nii et kui teil on selline muld, on parem see lubjata. Selleks tuleb mulda lisada dolomiidijahu, kustutatud lupja või kriiti.

Augu keskele tee mullaküngas, millele taim paigaldatakse ja juured korralikult laiali suunatakse. Kasta ohtralt, lase veel maasse imbuda ja kata hoolikalt ülejäänud mullaseguga. Vajuta muld kergelt kätega kinni ja kasta uuesti ohtralt.

Järgmisel päeval laota puu ümber kiht multši, mis võib olla ka saepuru, põhk, turvas või niidetud hein.

Edasine hooldus seisneb mõõdukas kastmises, väetamises ja korrapärases pügamises.

Virsikuid tuleks kasta mitu korda kuus. Pikaajalise põua korral suurendatakse niisutamise sagedust. Üks puu vajab korraga umbes 20-30 liitrit vett.

Harvendada tihedalt kasvavaid vilju, siis kasvavad allesjäävad viljad suuremaks. 

Lõikamine ja väetamine: kui taim on ostes lõikamata, tuleb kasvu soodustamiseks puud kärpida kohe pärast istutamist. Vormivat kärpimist tuleks teha põhitüvel 20 cm kõrgemal kohast, kus peaksid tulevikus hakkama uued oksad hargnema. Samuti tuleks kärpida teisi oksi, vähendades nende pikkust ühe kolmandiku võrra.

Kõige parem aeg virsikupuu iga-aastaseks kärpimiseks on kevad.  

Kevadel viiakse läbi vormimisprotseduur, enne õitsemist. Eemaldage oksad, mis ulatuvad sügavale tüve sisse ja alla, kuivad ja haigustunnustega. Võrsed lõigatakse peaaegu täielikult ära, jättes tasemele 4-5 punga. 

Sügisel on pügamine sanitaarne, eemalda haiged ja viga saanud oksad.

Esimesed paar aastat ei pea väetama. Alates 3. kasvuaastast, kevadel, rikastatakse mulda kompostiga ning õitsemise ja viljade moodustumise alguses antakse kaalium-fosforväetisi: rangelt maapinda, eelnevalt kobestatud mulda.

Pritsida varakevadel nagu teisidi luuviljalisi. Loe rohkem ‘Viljapuude pritsimine ja tüvede hooldamine’.

Istutamine ja hooldus: istutusauk eelnevalt ette valmistada.

Kui teie aias domineerivad rasked liivsavi- ja savimullad, tuleks istutusauk teha sügavamaks ja laiemaks ning teha drenaaz. Lisa augu põhja killustikku, kruusa. Täitke auk viljaka pinnasega, lisades kõdunenud sõnnikut või muud orgaanilist ainet (komposti), lisades superfosfaati ja väikese koguse kaaliumväetist.

Virsikule ei meeldi happeline pinnas, nii et kui teil on selline muld, on parem see lubjata. Selleks tuleb mulda lisada dolomiidijahu, kustutatud lupja või kriiti.

Augu keskele tee mullaküngas, millele taim paigaldatakse ja juured korralikult laiali suunatakse. Kasta ohtralt, lase veel maasse imbuda ja kata hoolikalt ülejäänud mullaseguga. Vajuta muld kergelt kätega kinni ja kasta uuesti ohtralt.

Järgmisel päeval laota puu ümber kiht multši, mis võib olla ka saepuru, põhk, turvas või niidetud hein.

Edasine hooldus seisneb mõõdukas kastmises, väetamises ja korrapärases pügamises.

Virsikuid tuleks kasta mitu korda kuus. Pikaajalise põua korral suurendatakse niisutamise sagedust. Üks puu vajab korraga umbes 20-30 liitrit vett.

Harvendada tihedalt kasvavaid vilju, siis kasvavad allesjäävad viljad suuremaks. 

Lõikamine ja väetamine: kui taim on ostes lõikamata, tuleb kasvu soodustamiseks puud kärpida kohe pärast istutamist. Vormivat kärpimist tuleks teha põhitüvel 20 cm kõrgemal kohast, kus peaksid tulevikus hakkama uued oksad hargnema. Samuti tuleks kärpida teisi oksi, vähendades nende pikkust ühe kolmandiku võrra.

Kõige parem aeg virsikupuu iga-aastaseks kärpimiseks on kevad.  

Kevadel viiakse läbi vormimisprotseduur, enne õitsemist. Eemaldage oksad, mis ulatuvad sügavale tüve sisse ja alla, kuivad ja haigustunnustega. Võrsed lõigatakse peaaegu täielikult ära, jättes tasemele 4-5 punga. 

Sügisel on pügamine sanitaarne, eemalda haiged ja viga saanud oksad.

Esimesed paar aastat ei pea väetama. Alates 3. kasvuaastast, kevadel, rikastatakse mulda kompostiga ning õitsemise ja viljade moodustumise alguses antakse kaalium-fosforväetisi: rangelt maapinda, eelnevalt kobestatud mulda.

Pritsida varakevadel nagu teisidi luuviljalisi. Loe rohkem ‘Viljapuude pritsimine ja tüvede hooldamine’.