Must aroonia 'Amit'

Aronia melonocarpa ‘Amit’ sün. aedaroonia (A. mitschurinii). Mõned allikad viitavad Aronia ×prunifolia / Sorbaronia hübriidile

Valmimise- ja korjamise aeg: augustist septembrini, olenevalt kasvukohast ja suvest

Vili: on suuremad kui teistel aroonia sortidel, tavaliselt umbes 1–2 cm läbimõõdus. Marjad on ümarad kuni kergelt ovaalsed, tihti mõõdukalt suured kobarates. Sügav purpurne-must värvus — tüüpiline musta aroonia välimus. Viljaliha on aromaatne, magus-hapukas ja maitse poolest pehmem kui traditsiooniliste aroonia sortide puhul, mis on sageli väga kange maitsega. 

Saagikus: tuntud hea saagikuse poolest, kui kasvutingimused on sobivad (rikkalikult valgust, vett ja toitaineterikas muld). 

Säilivus, kasutamine: Eestis kasvatatakse arooniat ilu- ja marjataimena. Sobib ka kärbitud ja kärpimata hekiks. Küpseid vilju kasutatakse värskelt mahlana (pressitult 60% mahla), mitmesuguste hoidistena või kuivatatult. Värsked marjad säilivad mõne plusskraadi juures 2–3 kuud.

Kasvuomadused:

• tugevakasvuline põõsas, tavaliselt 1,5–2,5 m kõrgune, mõnikord kuni ~3 m ulatuv.
• sobib nii üksikult kasutamiseks iluaias kui ka heki või massistutuses vähenõudliku taimena.
• õied on valged kuni heledad ja ilmuvad hiliskevadel (aprill–mai)

Nõuded kasukohale: vähenõudlik. Taim küll eelistab sügavapõhjalist vett hästi läbilaskvat parasniisket pinnast, kuid kasvab kõigil muldadel, olles suhteliselt vähenõudlik mullaviljakuse suhtes. Ideaalsel mulla on tugevama kasvuga. Ei armasta seisvat vett. Ei tasu istutada suurte puude varju.

Talve- ja haiguskindlus: väga hea talvekindlusega. Väga hea haiguskindlus.

Hooldus: talub väga hästi kujunduslõikust, kasutatakse palju  hekkide rajamisel. Pöetuna viljub vähem. Aroonia põõsaid võib julgelt lõigata ja noorendada, kui need liialt vanaks jäävad ja välja venivad