Harilik viinapuu 'Hasanski Sladki'

Vitis vinifera ‘Hasanski Sladki’, sün. ‘Varajane Sinine’, ‘Hasaine Sladki’, ‘Hasansky Sladky’, ‘Hasan Sweet’, ‘Baltica’ ja ‘Kazański Słodki’

AVAMAA LÕUNAKALLAKULE VÕI LÕUNASEINA ÄÄRDE SOBIV SORT

Valmimise- ja korjamise aeg: väga varajase valmimisajaga. Eesti tingimustes hakkavad marjad sinakaks värvuma juba augusti alguses ning saavutavad koristusküpsuse tavaliselt augusti lõpus või septembri alguses, olenevalt suve soojusest​. See teeb temast ühe varaseima viinamarjasordi, mis jõuab ka avamaal usaldusväärselt valmida.

Marjad ei varise kergesti ja võivad pärast valmimist mõnda aega püsida, kuid lindude ja herilaste kaitseks on soovitatav saak õigel ajal koristada.

Viinapuu õisikut ja vilikonda ei ole botaaniliselt korrektne nimetada ‘kobaraks’.  ‘Kobar’ tähistab lihtsa ehitusega õisikut ja vilikonda, nagu see on näiteks sõstardel. Viinapuudel on enamsti liitõisik ja -vilikond, mida botaanikud nimetavad pööriseks. Kasutatakse ka sõna tari sõna vilikond kasutamise asemel (‘Viinamarjaraamat’ 2012, autor Jaan Kivistik)

Vili: tarja tüüp on kitsaskooniline või silindrikooniline, keskmise pikkusega (~8–15 cm) ja mõõduka tihedusega. Üks tari kaalub enamasti 100–200 g. Kuid liigsoojas kasvukohas võib tari jääda hõredaks. Marjad on väikesed kuni keskmised, ümarad või kergelt lapikud, läbimõõduga umbes 12–15 mm. Koor on tumedalt sinakas-must ja kaetud sinaka vahaja kirmega. Huvitav on, et marjamahl on punaka tooniga (tegu on nn teinturier-tüüpi viinamarjaga), sest ka viljaliha sisaldab värvaineid.

Marja maitse on meeldiv hapukasmagus, üsna lihtne ja neutraalne, ilma “rebasemarja” (labruska) kõrvalmaitseta. Küpsed marjad on üldiselt magusad. Samal ajal säilib neis piisav hapete tase, mis tagab värskuse. Viljaliha on krõmpsuv ja marmelaadne, seemnetega, kuid seemneid on vähe ning õhukesele kestale vaatamata on mari transportimisel üsna vastupidav.

Saagikus: saagikas, keskmiselt umbes 3–4 kg ühe tugeva põõsa kohta avamaal​.

Säilivus, kasutamine: universaalse kasutusega viinamari: sobib hästi lauamarjaks värskelt tarbimiseks, aga ka mahlaks, veiniks ja hoidisteks. Värskelt säilivad viinamarjad jahedas paar nädalat, ent parim on neid tarbida peatselt pärast korjet või töödelda mahlaks/veiniks.

Kasvuomadused: soovitussort nii avamaale lõunakallakutele ja tootmisaedadesse kui koduaedadesse. Kasvatamiseks lõunaseina ääres kõikjal Eestis (A, B ja C suvesoojuse tsoonis). 

Sortide valimisel võtke arvesse Eesti suvesoojuse andmeid ja sortide kirjelduses kasvukoha soovitusi, kas sort sobib avamaale lõunakallakule/lõunaseina äärde või kütteta kilekasvuhoonesse

Marjade maitse on tasakaalukas – kõrge suhkrusisalduse ja mõõduka happesusega, mistõttu saab sellest valmistada kvaliteetset veini ilma suhkrut lisamata; vein tuleb loomuliku tasakaaluga, mitte liiga magus ega liiga hapu. 

Talve- ja haiguskindlus: väga külmakindel viinamarjasort, mille puitunud võrsed taluvad kuni –35 °C pakast​. Geneetiliselt on tegu hariliku viinapuu (V. vinifera) ja amuuri viinapuu (V. amurensis) hübriidiga, mis selgitab sordi erakordset külmakindlust ja varajast valmimist. Üldiselt hea haigus- ja kahjurikindlusega sort. See viinamari on aretatud karmides tingimustes, mistõttu on ta vähenõudlik ja vastupidav ka meie kliimas​.

Eesti oludes tähendab see, et Lõuna- ja Kesk-Eestis võib viinapuu talvituda katteta; isegi avamaal kasvatades pole vaja teda talveks toestikult maha võtta ega kinni katta. Põhja-Eestis või noorte taimede puhul on siiski soovitav esimestel aastatel kerge talvekate (nt kuuseoksad) või kasvukoha tuulekaitse, sest lühikese suve korral ei pruugi kõik võrsed täielikult puituda​.

Kasvukoht: mullastiku suhtes on “Hasanski Sladki” vähenõudlik – kasvab enamikul aiamuldadel, eelistades mõõdukalt viljakat ja hästi drenaažiga mulda. Liigniiskust ja läbivettinud pinnast tuleks vältida. Samuti talub sort kerget kuivust – sügavad juured võimaldavad tal põuaperioode üle elada, kuid parima kasvu saavutab ta piisava niiskusega soojas pinnases.

Hooldus: kevadel mitte lõigata, siis on viinapuudel tugev mahlajooks. Väga hea ülevaate viinapuude istutamisest, hooldusest ja katmisest saab Roogoja talu kodulehelt.