Sordid on erineva kasvutugevusega. Puu kasvutugevus sõltub sordist ja pookealusest ning selle kombinatsioon näitab, kui suureks puu lõpuks kasvab. Kui on keskmisekasvulise aluse peale poogitud puu, siis ta kasvab umbes 3-3,5 meetri kõrguseks. Aga kui on tugevakasvulise aluse peale poogitud, siis see võib koos tugevakasvulise sordiga kasvada ka 5-meetriseks. Müüja oskab seletada, milline kasvutugevus millisel pookealusel on. Taimepassis on need andmed kõik ka kirjas. Näiteks üks kõige levinum keskmisekasvulise pookealuse nimi on MM106.

Sordi ja pookealuse kombinatsioonist oleneb, kui suureks puu kasvab ja kui suured puuvahed tuleb istutamisel jätta. Kui koduaeda panna keskmisekasvulisel alusel puu, piisavaks vaheks 3 meetrit. Kui võra lõigata, siis see ei lähe nii laiaks, ja pole vaja nii suuri vahesid jätta, nagu vanasti oli, et 6 või 8 meetrit – see on liiast. 

Veel tuleb meeles pidada, et viljapuude edukaks viljumiseks on vajalik teatud sortide kõrvuti kasvamine. Kaugeltki mitte kõik viljapuusordid ei suuda ennast viljastada omaenda õietolmuga! Valides välja sobiva viljapuusordi, tundke alati huvi, millist teist sorti vajab ta enda kõrvale tolmuandjaks! 

Kui aias ei ole ruumi mitmele viljapuule, aga tahaks maitsta erinevate liikide ja sortide vilju, siis tasub lähemalt uurida perepuude kohta, kus on ühele puule kasvama pandud mitu ühe liigi erinevat sorti. 

Vaata videod kuidas istutada konteineristikuga õunapuud, arborist Harry Truu  

1. Eemalda istikult kõikvõimalikud pakendid, kangad ning transpordikonteiner, isegi võrk!
2. Konteinertaimedel kipuvad juured kasvama potis ringiratast, seega haruta sõrmedega mullapalli veidi lahti ja veendu, et keerdjuuri pole. Kui vaja, lõika need ettevaatlikult lahti.
3. Kaeva auk. Istutusaugu suurus sõltub pinnase viljakusest! Hea ja viljaka mulla korral piisab kui auk on istiku potist 2 korda sügavam ja laiem, läbimõõduga 60–80 cm ja ka sügavusega 60–80cm. Kehvema mulla korral oluliselt suurem. Paepealsete ja savise pinnase puhul tuleks vajadusel mulda juurde tuua ja tõsta mullakiht 60–70 cm paksuseks.
4. Kui pinnas on toitainetevaene, muretse lisamulda või kasvuturvast. Pealmine mullakiht tõsta labidalehe sügavuselt ühte hunnikusse ja alumine - väheviljakas mullakiht teise hunnikusse. Pealmise kihi muld sega suhtega 1:1 istutusturba või -mullaga korralikult läbi ja kasuta saadud mullasegu istutamisel. Istutamiseks kulub 40-50 l istutusturvast või musta mulda. Jäta istutamisel taime juurekael maapinnaga samale kõrgusele. Istutusmulla hulka võib segada 0,5-1 ämbritäit kõdusõnnikut või kompostmulda. 
5. Aseta mulda ka augu põhja ning vajuta see tihedaks. See on vajalik, et taim hiljem vajuma ei hakkaks.
6. Juurekaela ja tüve matmine mulla alla tekitab koorepõletikku ning mädanikku. Seega veendu, et istiku juurekael ei jääks augu äärest allapoole. Selle kontrollimiseks pane toestusvai lapiti augu äärele – nii näed paremini, kui sügaval istik asub. Istuta taim samale sügavusele kui ta oli potis.
7. Lisa poole istutusaugu sügavuselt mulda, vähemalt niipalju, et juured oleks enamvähem kaetud. Siis vala istutusauk vett täis. Nii ei jää juurte ümber õhku. Lase veel maasse imbuda ja täida isutusauk mullaga.  
8. Vajuta muld kergelt kinni ning vormige istutusaugu ümber mullast kastmisnõgu. 
9. Löö maasse kaks toestusvaia. Jälgi, et post ei lõhuks taime juuri. Puu toestamiseks sobib spetsiaalne laiem lint, mis ei hakka koort soonima. Seo toestuslint 1/3 kõrgusele puu pikkusest ning hoia toestust peal kaks hooaega. Et lint tuulega liikuma ei hakkaks, keera tüve ja toestusposti vaheline osa keerdu. Vajadusel pinguta.
10. Vala paar ämbrit vett vormitud kastmisnõkku. 
11. Sügisel ära unusta valli tasandada, sest sinna seisma jääv ja jäätuv vesi kahjustab tüve.
12. Kasta puud esimesel nädalal iga päev ning järgmisel nädalal üle päeva, kasta korralikult, korraga ämber või kaks kindlasti. Pea meeles, et vihmasadu kastmist ei asenda, sest see vesi jõuab vaid õhukesse pealmisesse mullakihti.

Ära tee istutamisega samal hooajal puule lõikeid va istutusjärgne lõikus! Ennekõike on tähtis tagada korralik juurdumine ning lõikehaavade kinnikasvatamine on taimele energiakulu.

Kevadel istutades satuvad juured soodsatesse kasvutingimustesse, hakkavad kohe kasvama ja niiskust ammutama ning vigastatud juurte haavad paranevad varsti. See on kevadise istutamise plusse. Kevadine viljapuude istutamine algab kohe peale maa sulamise-tahenemise, s o. aprilli lõpul ja kestab olenedes ilmastikust, kuu aega. Kuivematel ja kergematel maadel aga tuleb kevadel istutades puid tublisti kasta ja seda korrata tarbekorral neli, viis korda. Raskematel maadel aitab ühekordsest kastmisest istutamisel. 

Vaata istutamise etappe punktis 'Kuidas istutada konteineristikuga õunapuud'

Kui õunaistik paljasjuurselt panna maha, siis oktoobri keskpaigani võib ikka istutada. Siis peab lootma, et muld on veel paar nädalat vähemalt +7 kraadi, et puu jõuaks juurduda. 

Õunapuu istutamisel tuleks jälgida, et pookekoht jääb maa peale mitte mulla alla. Kui paned pookekoha maa sisse, siis see puu ei ela ega sure. Ta kasvab väga vähe, aga ära ka ei sure. 

Vaata istutamise etappe punktis 'Kuidas istutada konteineristikuga õunapuud'

Enne talve tulekut ja peale maa külmumist tuleks noorte puude tüved esimeste võraoksteni kinni mässida. Selleks on olemas spetsiaalsed plastmassist võrgud ja spiraalid, aga kasutada võib ka näiteks jõupaberit. Mässimiseks ei tohiks kasutada kilekotti või tõrvapaberit.

Tüvede kinnimässimine kaitseb näriliste vastu ja kevadise tüve ülekuumenemise eest!

Kevadel, kui märtsi teisel poolel hakkab päike juba nii palju soojendama, et päeval on õhutemperatuur plussis, siis tume puutüvi soojeneb päikse poolt niivõrd palju üles, et on umbes +16 kraadi. Aga tüve teisel pool on alles -9 ja siis tüvi külmub lihtsalt lõhki. Niipea kui tuleb jahe öö, külmuvad päikesepoolsel küljel liikuma hakanud mahlad uuesti ära ja külmalõhed tulevad sisse.

Kui aga närilised on noori puid kahjustanud, siis tuleb kindlaks teha, kust ja kuidas nad täpselt hambad taha said. «Kui närilised sõid ära puu nii, et pookekoht on ka ära näritud, siis kasvavad alt pookealuse võrsed (kui puu ei olnud omajuurne) ja pookealuse pealt head õuna loota ei tasu. Kui nüüd näriti niimoodi ära, et pookekoht jäi alles ja ülevalt poolt pookekohta tulevad uued võrsed, siis tuleks välja valida kõige püstisem kasv, mis on ilus ja tugev ning ülejäänud ära lõigata.