Aed-karusmarja sort
Aed-karusmari 'Invicta'
Ribes uva-crispa ‘Invicta’
Valmimise, korjamise aeg: varajase valmivusega, viljad valmivad juuli keskel. Marjad tuleks korjata õigeaegselt, sest üleküpsenud marjad kipuvad kergesti varisema.
Vili: suured, ovaalsed, kollakasrohelised, kaetud näärmekarvadega. Viljaliha hea hapumagusa maitsega.
Saagikus: regulaarselt hea saagikusega.
Säilivus ja kasutamine: sobib töödelduna mahladesse ja moosidesse ning lauamarjaks.
Põõsa kasvuomadused: keskmise suurusega 1-1,5 m kõrgune ja umbes 1 m lai, püstiste okste ning tugevate pikkade peenete ogadega. Tugevad ogad on ka üheks selle sordi puuduseks.
Nõuded kasukohale: eelistab viljakat parasniisket aiamulda. Optimaalne pH on vahemikus 5,5–6,2. Kasvukoht päikeseline kuni nõrgalt varjuline. Enne istutamist võiks istutusauku lisada kõdusõnnikut.
Talve- ja haiguskindlus: mõõduka talvekindlusega, hea vastupidavusega karusmarja-jahukastele, kuid vastuvõtlik lehevarisemistõvele.
Lõikamine ja väetamine: pärast istutamist lõigake põõsas tagasi 10 – 20 cm kõrguseks, jättes alles 1–2 punga.
Parim aeg sõstraid ja karusmarju lõigata on kohe pärast saagiaja lõppu. Allesjäänud pungad saavad siis kogu põõsa kasvujõu endale ning hakkavad kevadel kohe hoogsalt kasvama. Varakult lõikamisel on seegi hea külg, et koos vanade ja teiste sobimatute okstega eemaldad ka palju haigustekitajaid.
Marjapõõsaid võib lõigata hilissügiseni, kuni lume tulekuni, ning kasvõi talv läbi, kui väljas on plusskraadid ja lund ei ole. Pea meeles, et marjapõõsaste oksi ei kärbita tipust! Seda tehes hävitad suure hulga õiepungi ning saad vähem marju.
Teine oluline asi on veel: ära jäta tüükaid! Need hakkavad kõdunema ning on heaks pesitsuspaigaks haigustekitajatele ja kahjuritele. Lõika või sae oks maha mullapinnani.
Karusmarja põõsas võib olla tihedam, paarikümne oksaga. Karusmari kasvab aeglasemalt ja jääb sõstrapõõsastest väiksemaks. Tema oksad on pika viljakandeeaga: üks oks võib marju anda kümmekond aastat. Seetõttu võib tikripõõsas hoida üsna vanu oksi. Igal aastal jätta paar noort oksa järelkasvuks, nii et põõsas oleks mitmes vanuses oksi. Uus oks hakkab marju andma 3-4 kasvuaastal.
Kuna karusmari kipub moodustama hoogsalt juurmisi võrseid, muutub põõsas ruttu liiga tihedaks ja vajab harvendamist. Hoolduslõikuse käigus lõika välja kõik kuivanud, kahjustatud, lamandunud, vales suunnas kasvavad ja vanad väheviljakad oksad.
Pärast lõikamist anna sügisväetist. Tee seda kuni septembri alguseni. Puista väetis põõsa võra välispiirile, sest seal omastab juurestik seda kõige tõhusamalt. Kobesta väetis niiske mulla sisse, sest muidu see ei lahustu ning taim ei saa seda kasutada.
Lämmastikväetist tuleks kasutada varakevadel ja kaalium- ja fosforväetist sügisel. Kuivadel aastatel vajab põõsas regulaarset kastmist.