Aedhortensia 'Little Fraise'

Hydrangea paniculata ‘Little Fraise’, sün. ‘Fraise Fresco’

Õis, õisik: koonusekujulised suured, tihedad õisikud, mis koosnevad valdavalt steriilsetest õitest. Õied puhkevad kreemikasvalgena õrna laimirohelise varjundiga ning muutuvad õitsemise edenedes pehme roosakaspunaseks. Erinevas arengufaasis õite üheaegne esinemine annab õisikule eriti lopsaka ilme.

Õitsemise aeg: juuli – oktoober (külmadeni). Õitseb väga rikkalikult. 

Võrsed, lehed: võrsed on püstise kasvuga ning hästi harunevad. Lehed on tumerohelised, kitsalt munajad kuni lansetjad ja peensaagja servaga. Lehed paiknevad võrsetel vastakuti ning on kaetud õhukese karvakesega (mati tekstuuriga).

Dekoratiivsus: aedhortensial ‘Little Fraise’ on väga rikkalik ja kaua kestev õitsemine on selle sordi suurim väärtus. Sügisese aia pilgupüüdja – õitseb veel hilissügisel. Õisikud on suured ja kaunid, läbides efektse värvimuutuse valgest roosani hooaja jooksul.

Taime kasvuomadused: väga kompaktne madal aedhortensia sort. Põõsa kõrgus on umbes 0,8(1) m ja laius kuni 0,5 m. Kasvukuju on tihe ja püstine. Tugevad oksad hoiavad õisikuid kenasti püsti ning taim säilitab hästi vormi. Väikesekasvuline hortensia sobib istutamiseks ka piiratud ruumiga aedadesse ning on piisavalt väike, et kasvatada ka potis või konteineris terrassil või rõdul.

Nõuded kasvukohale: kasvab meelsasti päikeselisel kasvukohal. Liiga varjulises kasvukohas võib kasv jääda nõrgaks ning õitsemine viletsamaks. Mullastiku suhtes on sort küllaltki vähenõudlik: kasvab edukalt tavalises aiamullas, kuid eelistab parasniisket, toitaineterikast ja huumusrikast, vett hästi läbilaskvat mulda. Kuival kasvukohal õitsemine nõrgeneb, seetõttu tuleks põua korral taime kindlasti kasta, et muld püsiks ühtlaselt niiske. Vastupidav, vähe hoolt vajav, sobib ka turbapeenrasse.

Talve- ja haiguskindlus: väga hea. Sort on külmakindel vähemalt –25…–30 °C-ni ning ei vaja talveks katmist. Aedhortensia on üldiselt ka üsna vastupidav haiguste ja kahjurite suhtes – tavaolukorras esineb neid harva. Õige kasvukohavalik ja hooldus (piisav valgus, õhuliikumine ja paras niiskus) aitab vältida levinumaid probleeme, nagu lehetäid või jahukaste.

Väetamine: kevadel on soovitatav väetada hortensiaid spetsiaalse hortensiaväetise või rododendroniväetisega (sobib ka okaspuuväetis). Ühekordne väetamine kasvuperioodi algul annab taimedele kasvujõudu ja soodustab rikkalikku õitsemist kogu suve jooksul.

Märkused: väga põuasel kasvuperioodil võib vajada lisakastmist, kuna armastab niiskemat mulda.

Äraõitsenud õisikud peab hiljemalt kevadel maha lõikama. Eriti lopsakate õisikute saamiseks, lõigake igal aastal oksi tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks 1-2 pungapaari. Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud.

Kuivõrd hortensiatel on kevadel tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata keset talve, eelistatult detsembris või siis hiljemalt varakevadel, märtsis, aprillis. Ilma lõikuseta muutuvad põõsad tihedaks, näevad metsikutena ja õitsemine kannatab.

Tagasilõikuse liigi valik sõltub sellest, millise sordiga  on tegu, milline on mulla viljakus ning milline on põõsa eelnev olukord. Lõikamist alusta peenete (peenemad kui harilik pliiats) ja kahjustunud võrsete eemaldamisega. Samuti soovitame eemaldada kõik risti kasvavad võrsed, mis võivad ilupõõsa üldist välimust muuta. Alles siis hakka lõikama äraõitsenud õisikutega võrseid.

Kogenud aednikud soovitavad kasutada äraõitsenud õisikutega võrsete lõikamisel kolme erinevat lõikusviisi:

1. Tugev tagasilõikus – igale võrsele jäetakse alles  2 punga
2. Keskmine tagasilõikus – igale võrsele jäetakse alles 4 punga
3. Vähene tagasilõikus – eemaldatakse vaid äraõitsenud õisikud

Proovi erinevaid võtteid ja vaadata, milline annab  sinu aias kõige paremaid tulemusi. Kui sa ei soovi tugevat või keskmist lõikamist ette võtta, siis vähesest tagasilõikusest siiski ei pääse, sest eelmise aasta õisikud tuleb ikkagi ära lõigata, et põõsas korrastatum välja näeks.

Reeglina lõigatakse aedhortensiaid tagasi varakevadel, mille üheks eeliseks on kindlasti varasem õitsemise algus.

Järjepideval ja korralikul lõikusel on taimele veel mitmeid häid mõjusid:

• soodustab uute võrsete kasvu ehk põõsas võtab ilusama kuju ja muutub tihedamaks;
• muudab põõsa oksad tugevamaks ning seega ka vastupidavamaks õite raskusele ja karmidele ilmastikutingimustele
• soodustab õisikute arengut – mida rohkem on põõsal võrseid, seda rohkem ka õisi ning lisaks muutuvad ka õied suuremaks ning efektsemaks
• soodustab tervisliku juurestiku arengut