Magus-kirsipuu 'Zolotaja Lošickaja''

Cerasus avium sün. Prunus avium ‘Zolotaja Lošickaja’, esineb ka nimetusega ‘Zolotaja Loshitskaja’

Valmimise- ja korjamise aeg: keskvarajane, juuli algus

Vili: viljad on kollased, väike, ümar südamekujulised, päikeselisel küljel mõnikord kergelt kahvaturoosa puna. Viljaliha on kollane, õrn, mahlane, magushapu maitsega. Kivi on väike ja kergesti viljalihast eraldatav

Saagikus: saagikas. Maguskirsipuu saagikus ei olene üksnes võra lõikamisest, vaid ka kasvutingimustest. Samuti sõltub saagikus ilmastikust, eriti õitsemise ajal

Puu kasvuomadused: keskmise kasvutugevusega, laiuva võraga

Nõuded kasukohale: valgusnõudlikum kui pirni- või õunapuud. Ei talu liigniiskust ja kõrget põhjavee taset. Ei taha rasket ja happelist mulda. Eelistavad vett läbi laskvat õhurikast nõrgalt happelist või neutraalset mulda, kus juured omastavad mullas olevaid toitaineid paremini. Samuti ei meeldi neile liiga kuiv ega märg muld

Talve- ja haiguskindlus: hea

Parimad tolmuandjad: vajab tolmeldajat. Head tolmeldajad on kollased sordid Zhurba, Severnaya, Narodnaya ja Denisena

Lisainfot tolmuandjate valimisel loe artiklist ‘Millist tolmuandjat valida maguskirsile?’

Hooldus: loe lisaks ‘Viljapuude pritsimine ja hooldamine’

Lõikamine: magus-kirsipuu ehk murelipuu lõikamiseks on sobiv aeg saagi koristamise järel. Võib lõigata puhkeperioodil märtsis-aprillis, kui puu veel raagus ja on paremini näha väljalõikamist vajavaid oksi. Kuid kui luuviljaliste lõikamine hilineb ja jääb tugeva mahlajooksu aega, siis oleks õigem lükata see töö juulikuusse. Jämedamate okste saagimine võib põhjustada kummivoolust, seepärast jäta tugevamate okste lõikamine suvesse

Katsuge lõigata nii, et jääks võimalikult väike haav. Tehke lõige oksaga risti ja kindlasti ilma tüükata. Kummivoolust võib esineda nõrgalt arenenud puul, ja mitte ainult hiliskevadisel haavade tekitamisel. Kummivoolus pidurdab haava kinnikasvamist ning aeglustab kasvu

Kuni kandeikka jõudmiseni kärbitakse ainult 1-aastaseid võrseid, puu kasvukõrguse piiramiseks. Tugevalt kärbitakse tugevaid püstiseid pikki (50–60 cm) aastakasve, jättes 10-15 cm pikkuseks. Siis kasvatab puu lõikekohast allpool 2-3 tugevat võrset ja kinnituskoha ümber hulgaliselt kobaras kasvavaid õiepungi. Lühemaid kuni 20 cm pikkuseid oksi polegi vaja kärpida

Hiljem, kui puu annab juba saaki, kärbitakse üheaastaseid võrseid ainult siis, kui nad on üle 50 cm pikad. Siis lõigatakse ära kolmandik kuni pool aastasest juurdekasvust