Kultuurpihlakas 'Alaja Krupnaja'

Sorbus aucuparia ‘Alaja Krupnaja’

Õis: suured, kreemvalged, 5-15cm läbimõõduga kännasõisikud 

Õitsemise aeg: mai lõpus, juunis

Vili: sügisel oranž-punaka värvusega SÖÖDAVAD marjad, suured 1 cm läbimõõduga ning vilja keskmine mass on 1,55 g, hapumagusa maitsega ning suurema C- vitamiini sisaldusega, meenutavad välimuselt viirpuu vilju, maitse veidi mõru, pihlakatest üks parema viljamaitsega sorte

Leht: rohelised liitlehed alt karvased, sügisvärv oranžikaspunane

Kasutamine: sobib töötlemiseks, mahlaks jms. valmistamiseks, kompotiks. Viljad tuleks panna enne töötlemist pikemaks ajaks sügavkülma – see vähendab mõrusust ja suurendab vilja mahlakust. Sinna võivad pihlamarjad jäädagi talve ootama, hoidiste tegemiseks saab nad paari päeva pärast külmast välja võtta. Külmutamine pihlaka toiteväärtust ei vähenda. Pihlaka vilju võib süüa toorelt või teha neist moosi, kisselli, marmelaadi ja želeed. Neist saab teed ja pihlamarju ka marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Hästi passivad pihlaka viljad mõne teise, näiteks õunamoosi või puuvilja kompoti sisse

Puu kasvuomadused: 4-6(8) m kõrgune püstise võraga, laiuva 3(5) m võraga, tugevasti hargnev ja tugevakasvuline puu

Nõuded kasvukohale: eelistab valgusküllast kasvukohta ning hea drenaažiga parasniisket mullapinda. Kasvutingimuste osas pihlaks eriti nõudlik ei ole, kuigi eelistab valgust. Võib kasvada ka kehvades mullastikutingimustes, kuna nende juurestik on hästi hargnev, kuid ei tungi pinnasesse eriti sügavale. Vajavad niiskust, eriti kevadel, kui on võrsete kasvamise aeg. Ei talu liigniiskust. Lubja ja toitainete poolest rikkal ja parajalt niiskel pinnasel kasvavad pihlakad rohkem puu kujuliseks, kehvemal aga jäävad madalaks ja rohkem põõsa kujuliseks. Soodsates kasvutingimustes õitsevad ja viljuvad pihlakad rikkalikult

Talve- ja haiguskindlus: väga hea talvekindlusega

Märkused:  pihlakaviljade rikkaliku keemilise koostise tõttu on nende kasutusala küllaltki avar. Eeskätt kasutatakse pihlakaid mahlade ja hoidiste tegemiseks

Ravimtaimena soovitab ametlik meditsiin pihlaka õite ja kuivatatud viljade teed, mis leevendab avitaminoosi, maksa-, neeru- ja seedetrakti haiguseid ning sobib verejooksude ja köha raviks. On tõendatud, et pihlakaviljade tee vähendab maksas lipiidide kogunemist ja vere kolesteroolisisaldust, suurendab kapillaaride resistentsust ja on antibakteriaalse toimega

Pihlakaviljad on väärtuslikud C-vitamiini allikad. Nad on rikkad teistestki vitamiinidest, nagu D-, K-, E- ja B-grupi vitamiinid. Mineraalainetest leidub neis rohkesti rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, räni, väävlit, mangaani