Hariliku vaarika sort
Harilik vaarikas 'Polana'

Rubus idaeus ‘Polana’
REMONTANT e. TAASVILJUVSORT
Valmimise- ja korjamise aeg: sügisene saak valmib augusti lõpupoole ca üks nädal Polkast hiljem, viljub kuni oktoobrikuu öökülmadeni, soodsa talve järgselt saab ka suvist saaki
Vili: viljad on koonilised, tumepunased ja võrdlemisi suured (kuni 4,5g), suured läikivad punased marjad lõhnavad meeldivalt, väga maitsvad
Saagikus: saagikas, taasviljuv vaarikas annab ideaalsetes oludes kaks saaki aastas, suvel ja sügisel. Suvine saak valmib ajal, mis on vaarikatele tavapärane – juuli teine pool ja augusti algus ning viljad asuvad eelmisel aastal kasvanud ja siis talvitunud vartel
Kasutamine: väga maitsvad värskelt söömiseks, head ka küpsetistes ja moosina
Taime kasvuomadused: varred püstised ja umbes 90 sentimeetri kõrgused ehk lühemad kui teistel levinud vaarikasortidel. üsna seisukindlad ning ei vaja toestamist
Talve- ja haiguskindlus: Kahjuks need võrsed, mis sügisel vilju kannavad, on talvekahjustustele vastuvõtlikumad ja õrnemad. Taasviljuva sordina ei kahjusta teda vaarikamaardikad ehk tema tõukudest vastsed ehk nn „vaarika ussid“. Vastupidav antraknoosile, hahkhallitusele kuid võrdlemisi vastuvõtlik varrepõletikule (aretaja andmed)
Nõuded kasukohale: muidu on vaarikas kasvukoha suhtes küllaltki nõudlik, aga see sort nii suuri nõudmisi kasukohale ei esita. Vaarikad on kasvukoha suhtes küllaltki nõudlikud. Eelkõige on ta väga valguslembeline ning vajab arenemiseks ja kasvamiseks otsest päikesevalgust. Seega ei tohi vaarikaid paigutada teiste kultuuride varju. Soovitav on paigutada vaarikarida aias põhja-lõuna suunas. Kasvukoht peab olema kaitstud ka külmade tuulte eest, mis pidurdavad kasvamist ja arenemist. Vaarikas on mulla koostise suhtes nõudlik, seega peaksite hoolitsema selle toitainetega rikastamise eest. Ta vajab keskmise raskusega sügavapõhjalist huumus-ja õhurikkaid liivsavi- ja saviliivmuldi. Niiskusepuuduse suhtes on vaarikas väga tundlik ning ka liigniiskes mullad ei sobi talle. Põhjavesi peaks asuma maapinnast vähemalt 1 m sügavusel. Tänu eespool kirjeldatud suureulatuslikule juurestikule ei sobi ta teiste kultuuride keskele, vaid peaks paiknema eraldi, kas aia ääres või alal, nii et ka reavahesid saaks korralikult niita või hooldada. Loe lisaks artiklit ‘Vaarikate hooldusest’
Hooldus: vaarikatest on üsna tülikas vanu varsi välja lõigata. Remontantsortide puhul võib piirduda ka ainult sügisese saagiga, sel juhul saab hilissügisel kõik varred maha niita. Järgmise aasta saak moodustub ju noortel võrsetel sügisel
Istutamine ja hooldus: vaarikaid istutatakse üldiselt varakevadel. Sügisel võib vaarikad istutada siis, kui ilmad on kaua soojad. Vaarika istutamiseks tuleb maa hoolega ette valmistada. Pärast istutamist on soovitatav vars maapinna lähedalt maha lõigata. Pärast lõikamist saab juurestik paremini areneda, tekib rohkem võsundeid. Taimede vahekaugus reas on 50-70 cm. Loe lisaks artiklit ‘Vaarikate hooldusest’