Aedhortensia 'Fraise Melba'

Hydrangea paniculata ‘Fraise Melba’, sün. ‘Renba’

Õis, õisik: koonuse kujulised suured õisikud, koosnevad vaid steriilsetest õitest. Õisikul on erineva vanuse ja värviga õied, mis annavad väga lopsaka ja rikkaliku mulje. Õied alguses valged, muutuvad aegamööda heleroosaks, esimeste öökülmadega saabub särav karmiinroosa toon. 

Õitsemise aeg: juuli – oktoober (külmadeni)

Võrsed, lehed: lehed rohelised, munajad, veidi tõstetud ja sakilise servaga. Lehed kinnituvad okstele lühikese punaka lehevarrega.

Dekoratiivsus: pikk õitsemise aeg sügisel ja suured kaunid õisikud

Taime kasvuomadused: kõrgekasvuline 1,7-2 m kõrgune ja 1,5 m laiune põõsas, tugevate okstega, mis ei vaja toestamist. Väga tugeva võraga, seepärast sobib edukalt ka tüvivormi kujundamiseks.

Nõuded kasvukohale: kasvab meelsasti päikeselisel kasvukohal. Liiga varjulises kasvukohas võib kasv jääda nõrgaks ning õitsemine viletsamaks. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab kohevamat ja viljakamat mulda. Vastupidav, vähe hoolt vajav, sobib ka turbapeenrasse

Talve- ja haiguskindlus: väga hea

Väetamine: kevadel väetada hortensia-, rododendroni- või okaspuuväetisega.

Märkused: väga põuasel kasvuperioodil võib vajada lisakastmist, kuna armastab niiskemat mulda.

Äraõitsenud õisikud peab hiljemalt kevadel maha lõikama. Eriti lopsakate õisikute saamiseks, lõigake igal aastal oksi tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks 1-2 pungapaari. Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud,

Kuivõrd hortensiatel on kevadel tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata keset talve, eelistatult detsembris või siis hiljemalt varakevadel, märtsis, aprillis. Ilma lõikuseta muutuvad põõsad tihedaks, näevad metsikutena ja õitsemine kannatab.

Tagasilõikuse liigi valik sõltub sellest, millise sordiga  on tegu, milline on mulla viljakus ning milline on põõsa eelnev olukord. Lõikamist alusta peenete (peenemad kui harilik pliiats) ja kahjustunud võrsete eemaldamisega. Samuti soovitame eemaldada kõik risti kasvavad võrsed, mis võivad ilupõõsa üldist välimust muuta. Alles siis hakka lõikama äraõitsenud õisikutega võrseid.

Kogenud aednikud soovitavad kasutada äraõitsenud õisikutega võrsete lõikamisel kolme erinevat lõikusviisi:

1. Tugev tagasilõikus – igale võrsele jäetakse alles  2 punga
2. Keskmine tagasilõikus – igale võrsele jäetakse alles 4 punga
3. Vähene tagasilõikus – eemaldatakse vaid äraõitsenud õisikud

Proovi erinevaid võtteid ja vaadata, milline annab  sinu aias kõige paremaid tulemusi. Kui sa ei soovi tugevat või keskmist lõikamist ette võtta, siis vähesest tagasilõikusest siiski ei pääse, sest eelmise aasta õisikud tuleb ikkagi ära lõigata, et põõsas korrastatum välja näeks.

Reeglina lõigatakse aedhortensiaid tagasi varakevadel, mille üheks eeliseks on kindlasti varasem õitsemise algus.

Järjepideval ja korralikul lõikusel on taimele veel mitmeid häid mõjusid:

• soodustab uute võrsete kasvu ehk põõsas võtab ilusama kuju ja muutub tihedamaks;
• muudab põõsa oksad tugevamaks ning seega ka vastupidavamaks õite raskusele ja karmidele ilmastikutingimustele
• soodustab õisikute arengut – mida rohkem on põõsal võrseid, seda rohkem ka õisi ning lisaks muutuvad ka õied suuremaks ning efektsemaks
• soodustab tervisliku juurestiku arengut