Hapu-kirsipuu 'Haritonovskaja'

Cerasus avium sün. Prunus avium ‘Haritonovskaja’

Venemaal aretatud hapukirsisort, mis saadi 1988. aastal sortide ‘Žukovskaja’ ja ‘Almaz’ ristamisel; sordi autoriteks on E. N. Haritonova ja I. S. Žukov ning riiklikusse sordiregistrisse kanti see 1998. aastal​

Valmimise- ja korjamise aeg: keskvalmiv, viljad valmivad Eesti oludes juuli keskpaigast alates.

Vili: suured, tumepunased ja magushapud viljad ning kõrge maitsekvaliteediga. Viljad läbimõõduga ~16–18 mm ja keskmiselt 4–5 grammi​. Kuju on ümar ja ühtlane, värvus tumepunane (täisküpsuses võivad marjad muutuda peaaegu mustjaspunaseks)​. Viljaliha on oranžika tooniga, pehme ja väga mahlane​. Maitse on tasakaalukas magushapu – hinnanguliselt üks maitsvamaid hapukirsside seas (degusteerimisel on sordi maitse saanud ligi 4,7 punkti 5-st. Kivi on küllaltki suur (see on välja toodud ka sordikirjeldustes kui väike miinus)​, kuid positiivse küljena on kivi viljalihast kergesti eraldatav – tegu on niinimetatud lahtise kiviga sordiga​. Viljad kinnituvad viljaraagidele hästi, ent on nn kuivalt lahtilaskvad: marju korjates tuleb viljaraag oksa küljest kergesti lahti, ilma et vili puruneks või mahl voolaks​. See omadus teeb saagi koristamise hõlpsamaks ja marjad püsivad korjatuna paremini kahjustusteta.

Viljumise eripärana kannab see hapukirss vilja nii lühikestel kimpokstel (viljaraagudel) kui ka eelmise aasta võrsetel​. See tähendab, et saak moodustub nii vanematel kinnistel viljapungade kimpudel kui ka üheaastastel kasvudel, mis tagab regulaarse iga-aastase viljumise ilma selge perioodilisuseta.

Saagikus: saagikas ja populaarne sort. Alustab viljakandmist üsna varakult – tavaliselt 4.–5. aastal pärast istutamist hakkab puu andma märkimisväärset saaki​. Kirsipuu saagikus ei olene üksnes võra lõikamisest, vaid ka kasvutingimustest. Samuti sõltub saagikus ilmastikust, eriti õitsemise ajal.

Säilivus, kasutamine: viljad sobivad hästi nii värskelt tarbimiseks kui ka mitmesugusteks hoidistamiseks ja töötlemiseks, hinnatud ka veinide ja likööride valmistamisel, kuna nende suhkru- ja happesisaldus on hästi tasakaalus. Viljade säilivus ja transpordikindlus on keskmine, mistõttu on soovitav need peagi pärast koristamist ära kasutada või säilitada töötlemise teel.

Puu kasvuomadused: keskmise kasvutugevusega, moodustades laiuva ümara kujuga võra​. Täiskasvanud puu kõrgus jääb tavaliselt umbes 2,5–4 meetri vahele (sõltuvalt kasvutingimustest)​. Võra tihedus ja lehestik on keskmised – noored võrsed on sirged ja pruunika koorega, lehtedega kaetud mõõdukalt tihedalt. Tänu oma mõõdukale kasvukiirusele ei kasva puu liiga suureks ega laiu liiga agressiivselt, mistõttu sobib hästi keskmise suurusega aedadesse. Õige lõikuse ja hoolduse korral säilitab puu kompaktse kuju ja hea viljakuse paljudeks aastateks.

Nõuded kasukohale: valgusnõudlikum kui pirni- või õunapuud. Ei talu liigniiskust ja kõrget põhjavee taset. Ei taha rasket ja happelist mulda. Eelistavad vett läbi laskvat õhurikast nõrgalt happelist või neutraalset mulda, kus juured omastavad mullas olevaid toitaineid paremini. Samuti ei meeldi neile liiga kuiv ega märg muld.

Talve- ja haiguskindlus: tuntud oma väga hea talvekindluse ja haigusresistentsuse poolest​. Suurimaks plussiks on selle sordi kõrge vastupidavus levinud kirsipuude haigustele ja hea vastupidavus ka kahjuritele. Nagu teisedki kirsipuud, võib ka seda sorti külastada kirsikärbes (Rhagoletis cerasi) ja teised marju kahjustavad putukad, mistõttu on oluline saak õigeaegselt koristada. Hea hoolduse korral ja tänu sordi loomupärasele vastupidavusele püsib ‘Haritonovskaja’ tervena ning annab saaki ka ilma intensiivse taimekaitseta.

Parimad tolmuandjad: osaliselt isetolmlev: üksi kasvav puu annab saaki, kuid parema tolmlemise korral suureneb viljakus. Tolmeldajaks sobib näiteks hapukirss ‘Turgenevka‘​. Seega on soovitav aeda istutada rohkem kui üks hapukirsipuu, et tagada rikkalikum saak.

Hooldus: loe lisaks ‘Viljapuude pritsimine ja hooldamine’

Lõikamine: kirsipuid võib lõigata puhkeperioodil märtsis-aprillis, kui puu veel raagus ja on paremini näha väljalõikamist vajavaid oksi. Kuid kui luuviljaliste lõikamine hilineb ja jääb tugeva mahlajooksu aega, siis oleks õigem lükata see töö kohe pärast saagikoristust.

Katsuge lõigata nii, et jääks võimalikult väike haav. Tehke lõige oksaga risti ja kindlasti ilma tüükata. Vaata lisaks videot ‘Kuidas lõigata kirsipuud’.