Hapu-kirsipuu 'Novella'

Cerasus avium sün. Prunus avium ‘Novella’

Valmimise- ja korjamise aeg: varavalmiv, juuli keskel

Vili: keskmise suurusega (3,6–4,7 g), ümar. Viljaliha ja mahl mustjaspunane, tihedapoolne, hapukasmagusa maitsega, sisaldab keskmiselt 15 % mahla kuivainet, 8 % suhkruid, 0,9 % happeid ja 18 mg askorbiinhapet 100 g toorkaalu kohta. Luuseeme eraldub hästi

Saagikus: saagikas. Kirsipuu saagikus ei olene üksnes võra lõikamisest, vaid ka kasvutingimustest. Samuti sõltub saagikus ilmastikust, eriti õitsemise ajal

Puu kasvuomadused: keskmise kasvutugevusega, püstise ja kompaktse võraga

Nõuded kasukohale: valgusnõudlikum kui pirni- või õunapuud. Ei talu liigniiskust ja kõrget põhjavee taset. Ei taha rasket ja happelist mulda. Eelistavad vett läbi laskvat õhurikast nõrgalt happelist või neutraalset mulda, kus juured omastavad mullas olevaid toitaineid paremini. Samuti ei meeldi neile liiga kuiv ega märg muld

Talve- ja haiguskindlus: hea talvekindlusega, õiepungad pisut talveõrnad. Vastupidav kirsipuu lehevarisemistõvele ja luuviljaliste mädanikule

Parimad tolmuandjad: osaliselt iseviljuv. Head tolmuandjad ‘Turgenevka’ ja ‘Läti-Leedu madalkirss‘

Hooldus: loe lisaks ‘Viljapuude pritsimine ja hooldamine’

Lõikamine: kirsipuid võib lõigata puhkeperioodil märtsis-aprillis, kui puu veel raagus ja on paremini näha väljalõikamist vajavaid oksi. Kuid kui luuviljaliste lõikamine hilineb ja jääb tugeva mahlajooksu aega, siis oleks õigem lükata see töö kohe pärast saagikoristust

Katsuge lõigata nii, et jääks võimalikult väike haav. Tehke lõige oksaga risti ja kindlasti ilma tüükata. Vaata lisaks videot ‘Kuidas lõigata kirsipuud’