Harilik astelpaju ‘Mary’ (emastaim)

Hippophae rhamnoides ‘Mary’

Harilik astelpaju on kahekojaline, seega tuleks aeda istutada nii emas- kui ka isastaimi. Astelpaju on tuultolmleja, seetõttu peaks isastaim kasvama tuulepoolsel küljel

Valmimise- ja korjamise aeg: septembri alguses

Koristusperiood kuni viljade üleküpsemiseni on sellel sordil 4-6 nädalat.

Vili: maitsvad ja mahlased, värvuselt on marjad ereoranžid, viljad suured. Viljaliha on mahlane, maheda ja meeldiva maitsega, palju madalama happesusega kui teistel sortidel.

On üks tervislikumaid marju, sellel on äärmiselt kasulikud omadused ning see sisaldab palju kasulikke vitamiine ja mineraalaineid. Bioloogiliselt aktiivsete ainete koguse ja kvaliteedi poolest ületab see peaaegu kõiki marju ja puuvilju.

NB!  Astelpaju on allergeen, seetõttu tuleb väikelastel ja allergilistele reaktsioonidele kalduvatele inimestele olla ettevaatlik.

Saagikus: vaga saagikas. Hakkab saaki kandma 2-3 aastat pärast istutamist.

Säilivus ja kasutamine: sobivad värskelt tarbimiseks, külmutamiseks, mahlaks ja moosiks. 

Puu kasvuomadused: keskmise kasvuga, laiuv, millel on vähe astlaid.

Nõuded kasvukohale: astelpaju eelistab vett kergesti läbilaskvat pinnast ning ei talu seisvat vett. Juurekava on pinnapealne ning seetõttu võiks ta istutada kohta, kus puu all pidevalt maad ei harita, nt murusse.

Juurtel on mügarbakterid, mis seovad õhu lämmastikku, seega ei pea pinnas olema väga viljakas. Küll aga on astelpaju valgusnõudlik, varjulises kohas ta ei edene.

Talve- ja haiguskindlus: vastupidav haigustele

Tolmlemine: vajab kõrvale isastaime.

Hooldus. lõigatakse kevadel ennetavalt või sügisel saaki koristades. Kevadel on suuremaks hooldustööks kuivanud ja talvakahjustunud raagude väljalõikamine.

Väetistest vajab astelpaju eeskätt fosforväetisi, vähem kaaliumväetisi. Neid antakse kas sügisel või varakevadel. Lämmastikväetisi astelpaju praktiliselt ei vaja. Juurtel elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku.

Kasta sageli, kuid mõõdukalt. Taime eluiga on kuni 50 aastat.  

Märkused: astelpaju on kahekojaline – ühel taimel on ainult isasõied, teisel ainult emasõied. Astelpaju on tuultolmleja, õitseb aprilli lõpus mai algul. Isastaim istutada õitsemisaegsete valdavate tuulte poole võrreldes emastaimega – nii lendavad tolmuterad emastaime õitele kõige paremini. Üks isastaime võib tolmeldada kuni kaheksa emastaime, istutatakse 2-4 m vahedega.

Asukohta valides tuleb arvestada, et astepaljuistandiku naabriteks ei sobi pajud, remmelgad, haavad, paplid ja sirelid, kuna neil olevad seenhaigused võivad nakatada ka astelpaju.