Hariliku astelpajusort

Harilik astelpaju (isastaim)

Hippophae rhamnoides 

Isastaim ei vilju

Harilik astelpaju on kahekojaline, seega tuleks aeda istutada nii emas- kui ka isastaimi. Astelpaju on tuultolmleja, seetõttu peaks isastaim kasvama tuulepoolsel küljel

Puu kasvuomadused: taim on madalakasvuline (3-4 m), väga ogaline, vastupidav ilmastikule ja haigustele

Nõuded kasvukohale: astelpaju eelistab vett kergesti läbilaskvat pinnast ning ei talu seisvat vett. Juurekava on pinnapealne ning seetõttu võiks ta istutada kohta, kus puu all pidevalt maad ei harita, nt murusse. Juurtel on mügarbakterid, mis seovad õhu lämmastikku, seega ei pea pinnas olema väga viljakas. Küll aga on astelpaju valgusnõudlik, varjulises kohas ta ei edene

Talve- ja haiguskindlus: väga hea talvekindlusega, hea vastupidavusega seenhaiguste suhtes

Hooldus. lõigatakse kevadel ennetavalt või sügisel saaki koristades. Kevadel on suuremaks hooldustööks kuivanud ja talvakahjustunud raagude väljalõikamine.

Väetistest vajab astelpaju eeskätt fosforväetisi, vähem kaaliväetisi. Neid antakse kas sügisel või varakevadel. Lämmastikväetisi astelpaju praktiliselt ei vaja. Juurtel elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku

Märkused: astelpaju on kahekojaline – ühel taimel on ainult isasõied, teisel ainult emasõied. Astelpaju on tuultolmleja, õitseb aprilli lõpus mai algul. Isastaim istutada õitsemisaegsete valdavate tuulte poole võrreldes emastaimega – nii lendavad tolmuterad emastaime õitele kõige paremini. Üks isastaime võib tolmeldada kuni kaheksa emastaime, istutatakse 2-4 m vahedega

Asukohta valides tuleb arvestada, et astepaljuistandiku naabriteks ei sobi pajud, remmelgad, haavad, paplid ja sirelid, kuna neil olevad seenhaigused võivad nakatada ka astelpaju

astelpaju isastaim

Scroll to Top