Haralise ploomipuu hübriid 'GEK'

Prunus cerasifera sün. Prunus divaricata ‘GEK’, kasutatakse ka nimetust kultuuralõtša

Valmimise- ja korjamise aeg: augustis algus

Vili: kaal 30 – 40 g, ovaalne, koor keskmiselt paks, elastne, kerge vahakattega. Põhivärv kollane oranžikasroosa põsepunaga 25% viljapinnast. Keskmise suurusega kivi. Viljaliha kollane, õrn, keskmise tihedusega, keskmiselt mahlane, aromaatne, kivi on poolvaba, maitselt rohkem magus kui hapu

Saagikus: kandeikka jõuab kolmandal või neljandal aastal, väga saagikas

Säilivus: kasutamine: nii värskelt tarbimiseks kui ka hoidiste valmistamiseks ja töötlemiseks

Puu kasvuomadused: mõõduka kasvuga, ovaalne võra, mis on mõõdukalt tihe

Talve- ja haiguskindlus: väga hea

Parimad tolmuandjad: rahuldav isetolmleja,  saagikust suurendavad läheduses samaaegselt õitsevat haralise ploomipuu e. alõtsa vormid või hübriidid

Hooldus: ploomivaablasi nii vara, kui ta õitseb veel massiliselt ei lenda, aga tasub siiski tema tõrjumisega tegeleda. 

Ploomivaablase valmik on väike, natuke kärbest meenutav putukas, kes lendab ploomipuude ümbruses veidi enne ploomiõite avanemist. Muneb igasse õide ühe muna, millest siis üsna pea koorub “ussike” ehk siis röövik, kes alustab siis viljaalgmes hävitustööd. vaablase kahjustuse korral pudisevad väikesed viljahakatised maha (kusjuures selleks ajaks kui viljad maha kukuvad on pahategija ise viljast juba ammu lahkunud ja talvitub mullas). 

Tõrje: sügisel ja ka kevadel puudealuse maa läbikaevamine, kui teil seal muru ei kasva. Sellega hävitatakse vähemalt osa mullas olevaid röövikuid.

Pritsimistõrjet tehakse kevadel 2 korda.

1. Esimene kord nädal enne õitsemist (õienupud on juba kenasti näha ehk siis õienupud on eraldunud) kas Fastac 50, Mavrik 2F või Decis 2,5 EC.
2. Teine kord kohe peale õisemist, kuid kindlasti enne viimaste õiekroonlehtede varisemist.

See tähendab seda, et varaõitsevad sordid tuleb ajaliselt varem pritsida kui hiljem õitsevad sordid.

Võimalus on kasutada ka looduslikke vahendeid- näiteks Neko (sobib nii köögiviljadel kui ka viljapuudel). Neko puhul pritsitakse nädal enne õitsemist 2 korda ja sama palju kordi ka õisemise lõpuperioodil. Pritsimisega peamine eesmärk on putukale pihta saada, lisaks tehakse puu kahjurile ebameeldivaks objektiks.

Loe lisaks ‘Viljapuude pritsimine ja hooldamine’

Lõikamine ja väetamine: lõika ploomipuud igal aastal juuli lõpus/augusti alguses alates järgmisest aastast pärast istutamist  – võid lõigata ka siis kui viljad on küljes, parandab ploomide värvumist ja maitseomadusi. Lõika viimase aasta juurdekasvu vähemalt poole võrra tagasi, tagades sellega, et puu jõuab järgmiseks aastaks kasvatada uued õiepungad. Hoia puud hõreda ja madalana. Talub tugevat tagasilõikust ning harvendamist. Ploomipuude lupjamine lubiväetisega kas sügisel või kevadel on kogu saagikuse aluseks. isetolmleja