Aedhortensia 'Pixio'

Hydrangea paniculata ‘Pixio’ PBR

Õis, õisik: kompaktne ja rikkalikult õitsev aedhortensia sort, millel on tihedad koonilised õisikud. Õied on algul valkjasrohelised kuni laimirohelise tooniga, hiljem muutuvad õisikud rohelisemaks ning hooaja edenedes omandavad pehme roosaka varjundi. Värvumine sõltub kasvukohast, valgusest ja sügisesest temperatuurist – jahedamad ööd soodustavad roosakamate toonide teket. Õied on peene ja õhulise ilmega. Tugevat lõhna sordil üldjuhul ei ole.

Õitsemise aeg: õitseb suve teisest poolest sügiseni, tavaliselt juulist septembrini või soodsates tingimustes oktoobrini. Õisikud püsivad dekoratiivsed ka pärast põhivärvuse muutumist.

Võrsed, lehed: võrsed on tugevad ja hästi harunevad, mistõttu hoiab taim ka õitsemise ajal kena kompaktset kuju. Lehed on rohelised, ovaalsed kuni munajad, kergelt saagja servaga. Sügisel võib lehestik omandada kollakasrohekaid toone.

Dekoratiivsus: ‘Pixio’ väärtus seisneb eelkõige kompaktses kasvukujus, rikkalikus õitsemises ja õisikute hooajalises värvimuutuses. Sort sobib hästi väiksematesse aedadesse, peenra esiossa, madalaks õitsvaks rühmaks, terrassiäärsesse istutusalasse ning suuremasse potti. Tänu madalale ja tihedale kasvule mõjub taim korrektse, kuid pehme õitseva aktsendina.

Taime kasvuomadused: kasvab madala, tiheda ja hästi harunenud põõsana. Täiskasvanud taime kõrgus ja laius on tavaliselt umbes 60–80 cm, heade kasvutingimuste korral ligikaudu kuni 80 cm. Kompaktse kasvu tõttu vajab vähem ruumi kui paljud suuremakasvulised aedhortensiad.

Nõuded kasvukohale: eelistab päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta. Parim õitsemine ja tugevam värvumine kujunevad valgusküllases kohas, kuid muld ei tohiks läbi kuivada. Sobib viljakas, parasniiske, huumusrikas ja vett hästi läbilaskev muld. Liiga kuiv või lahja muld vähendab õitsemise rohkust, liigniiske ja seisva veega kasvukoht ei sobi. Kevadine multšimine aitab hoida mullaniiskust ja parandada kasvutingimusi. Vastupidav, vähe hoolt vajav, sobib ka turbapeenrasse.

Talve- ja haiguskindlus: aedhortensiad on Eesti tingimustes üldiselt hästi talvekindlad, sest õitsevad sama aasta võrsetel. See tähendab, et ka talvekahjustuse korral ei sõltu õitsemine eelmise aasta õiepungadest. ‘Pixio’ on kompaktne ja tugevate võrsetega sort, mis sobib Eesti aedadesse, kui kasvukoht on tuulte eest mõõdukalt kaitstud ja muld ei jää talvel liigniiskeks. Noori taimi tasub esimestel talvedel juurepiirkonnast multšida. Haiguskindlus on hea, kuid liiga tihe istutus, pidev lehemärg või halb õhuliikumine võivad soodustada lehelaiksust ja muid seenhaigusi.

Väetamine: kevadel väetada hortensia-, rododendroni- või okaspuuväetisega.

Märkused: väga põuasel kasvuperioodil võib vajada lisakastmist, kuna armastab niiskemat mulda.

Äraõitsenud õisikud peab hiljemalt kevadel maha lõikama. Eriti lopsakate õisikute saamiseks, lõigake igal aastal oksi tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks 1-2 pungapaari. Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud,

Kuivõrd hortensiatel on kevadel tugev mahlajooks, siis tuleb neid lõigata keset talve, eelistatult detsembris või siis hiljemalt varakevadel, märtsis, aprillis. Ilma lõikuseta muutuvad põõsad tihedaks, näevad metsikutena ja õitsemine kannatab.

Tagasilõikuse liigi valik sõltub sellest, millise sordiga  on tegu, milline on mulla viljakus ning milline on põõsa eelnev olukord. Lõikamist alusta peenete (peenemad kui harilik pliiats) ja kahjustunud võrsete eemaldamisega. Samuti soovitame eemaldada kõik risti kasvavad võrsed, mis võivad ilupõõsa üldist välimust muuta. Alles siis hakka lõikama äraõitsenud õisikutega võrseid.

Kogenud aednikud soovitavad kasutada äraõitsenud õisikutega võrsete lõikamisel kolme erinevat lõikusviisi:

1. Tugev tagasilõikus – igale võrsele jäetakse alles  2 punga
2. Keskmine tagasilõikus – igale võrsele jäetakse alles 4 punga
3. Vähene tagasilõikus – eemaldatakse vaid äraõitsenud õisikud

Proovi erinevaid võtteid ja vaadata, milline annab  sinu aias kõige paremaid tulemusi. Kui sa ei soovi tugevat või keskmist lõikamist ette võtta, siis vähesest tagasilõikusest siiski ei pääse, sest eelmise aasta õisikud tuleb ikkagi ära lõigata, et põõsas korrastatum välja näeks.

Reeglina lõigatakse aedhortensiaid tagasi varakevadel, mille üheks eeliseks on kindlasti varasem õitsemise algus.

Järjepideval ja korralikul lõikusel on taimele veel mitmeid häid mõjusid:

• soodustab uute võrsete kasvu ehk põõsas võtab ilusama kuju ja muutub tihedamaks;
• muudab põõsa oksad tugevamaks ning seega ka vastupidavamaks õite raskusele ja karmidele ilmastikutingimustele
• soodustab õisikute arengut – mida rohkem on põõsal võrseid, seda rohkem ka õisi ning lisaks muutuvad ka õied suuremaks ning efektsemaks
• soodustab tervisliku juurestiku arengut