Hariliku astelpajusort

Harilik astelpaju ‘Eva’ (emastaim)

Hippophae rhamnoides ‘Eva’

Harilik astelpaju on kahekojaline, seega tuleks aeda istutada nii emas- kui ka isastaimi. Astelpaju on tuultolmleja, seetõttu peaks isastaim kasvama tuulepoolsel küljel

Valmimise- ja korjamise aeg: septembri lõpp. Koristusperiood kuni viljade üleküpsemiseni on umbes kaks nädalat.

Vili: kollakas-oranzide viljadega. Väga suured viljad, 100 vilja kaal on 70 – 120 g. 

On üks tervislikumaid marju, sellel on äärmiselt kasulikud omadused ning see sisaldab palju kasulikke vitamiine ja mineraalaineid. Bioloogiliselt aktiivsete ainete koguse ja kvaliteedi poolest ületab see peaaegu kõiki marju ja puuvilju.

NB!  Astelpaju on allergeen, seetõttu tuleb väikelastel ja allergilistele reaktsioonidele kalduvatele inimestele olla ettevaatlik.

Saagikus: saagikas.  Viljad paiknevad hõredatel kobaratel. Vilju on hõreda asukoha tõttu lihtne näpuga korjata, kuigi kogusaak on veidi väiksem. Viljad tulevad okste küljest kergemini lahti. 

Säilivus ja kasutamine: sobivad värskelt tarbimiseks, külmutamiseks, mahlaks ja moosiks.

Puu kasvuomadused: ilusa kompaktse võraga, suhteliselt väikese kasvuline ja vastupidav. Madala kasvu ja kitsa võra tõttu on sort suurepärane koduaeda. Okaid vähe, keskmine okkate arv 10 cm võrse pikkusel on 2,4.

Nõuded kasvukohale: astelpaju eelistab vett kergesti läbilaskvat pinnast ning ei talu seisvat vett. Juurekava on pinnapealne ning seetõttu võiks ta istutada kohta, kus puu all pidevalt maad ei harita, nt murusse. Juurtel on mügarbakterid, mis seovad õhu lämmastikku, seega ei pea pinnas olema väga viljakas. Küll aga on astelpaju valgusnõudlik, varjulises kohas ta ei edene.

Talve- ja haiguskindlus: väga hea talvekindlusega, väga vastupidav seen- ja bakteriaalsete patogeenide vastu.

Tolmlemine: vajab kõrvale isastaime.

Hooldus. lõigatakse kevadel ennetavalt või sügisel saaki koristades. Kevadel on suuremaks hooldustööks kuivanud ja talvakahjustunud raagude väljalõikamine.

Väetistest vajab astelpaju eeskätt fosforväetisi, vähem kaaliumväetisi. Neid antakse kas sügisel või varakevadel. Lämmastikväetisi astelpaju praktiliselt ei vaja. Juurtel elavad mügarbakterid seovad õhulämmastikku.

Kasta sageli, kuid mõõdukalt. Taime eluiga on kuni 50 aastat.  

Märkused: astelpaju on kahekojaline – ühel taimel on ainult isasõied, teisel ainult emasõied. Astelpaju on tuultolmleja, õitseb aprilli lõpus mai algul. Isastaim istutada õitsemisaegsete valdavate tuulte poole võrreldes emastaimega – nii lendavad tolmuterad emastaime õitele kõige paremini. Üks isastaime võib tolmeldada kuni kaheksa emastaime, istutatakse 2-4 m vahedega.

Asukohta valides tuleb arvestada, et astepaljuistandiku naabriteks ei sobi pajud, remmelgad, haavad, paplid ja sirelid, kuna neil olevad seenhaigused võivad nakatada ka astelpaju.

astelpaju 'Eva'

15 €

Scroll to Top